Discgolf ehk taldrikugolf
Mängu põhimõtted mõeldi välja 1970-ndatel Ameerikas ja põhiprintsiipidelt on mäng sarnane golfile. Golfis kasutatakse palle, kuid discgolf’is on mänguvahenditeks lendavad taldrikud. Mängureegliteks on võimalikult väheste visetega taldrik korvi saada. See on ühtlasi nii aktiivse puhkuse veetmise võimalus kui ka tõsine spordiharrastus. Mäng sobib lastele, noortele, täiskasvanutele. Soovituslikult võiks grupis olla 2–5 inimest.
Discgolf’i peetakse küll rohkem suviseks alaks, kuid tõelised fanaatikud mängivad iga ilmaga. Pole halba ilma, oluline on sobiv riietus. Riietuse puhul tuleks jälgida, et see ei takistaks viskeliigutuste tegemist. Jalanõudega peab maastikul mugav olema. Liikuda tuleb nii heinamaal, rohus kui ka põõsaste vahel.
Tähtvere dendropargi discgolf’i ehk taldrikugolfi park 18 rajaga avati augustis 2013 tasuta avalikuks kasutamiseks. Discgolf’i mängimiseks kasutatakse spetsiaalseid kettaid. Mängija võib kasutada oma kettaid või laenutada neid Tartu laululava peamajast.
Visketehnikaid on erinevaid, kuid on kaks peamist:
Tagantkäe vise
Eestkäe vise
Tagantkäe viske korral kaldub ketas reeglina lennu lõpus vasakule ja eestkäe viske korral paremale.
Mängureeglid
Iga mängija vastutab ise oma viske ohutuse eest! Vise ei tohi tabada teisi inimesi, loomi ja linde! Võitja on mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga.
Kõikide radade mängimine discgolf’i pargis algab spetsiaalselt alalt ehk tiialalt, mis dendropargis on kaetud kunstmuruga. Tiialast ei tohi ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda, kuid peale viset (ketta lahtilaskmist käest) võib tiialast üle astuda. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorkaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse edasi ketaste maandumiskoha juurde ning iga mängija otsib üles oma ketta. Maandunud ketta ette asetatakse spetsiaalne väikesemõõtmeline markerketas või muu objekt, mis märgib ühtlasi ka järgmise viske sooritamise koha, või siis märgistatakse oma kette asukoht teiste käepäraste vahenditega.
Seejärel liigub viskejärjekord mängijale, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Iga mängija loeb oma viskekorrad ise! Rada loetake läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Lähiviset ehk ketta korvi viset nimetatakse putiks või puttimiseks. Puttimisel on oluline säilitada oma tasakaal peale viset, mis tähendab, et peale puttimist ei tohi mängija astuda ette. See reegel kehtib 10 meetri raadiuses korvi ümber. Kui mängija asub korvi suhtes kaugemal kui 10 meetrit, võib mängija peale viset markerkettast üle astuda.
Kettad
Kettad jagunevad oma viskekauguse ja visketäpsuse järgi kolme gruppi.
1) Kaugmaakettad e driver’id. Need kettad on kõige pikema lennuga ning läbivad õhku kõige kiiremini, kuigi sellise viske puhul kaotatakse tihti täpsuses. Kettad tunneb ära teravast ketta servast.
2) Midrange ehk keskmaakettad. Keskmaakettaga sooritatakse kontrollitud lähenemised korvile. Need on veidi laiema äärega kui driver’id ning ei lenda nii kaugele. Vise on täpsem ning mängijal on kettalennu üle kergem kontrolli saavutada.
3) Putter’id ehk lühimaakettad. Putter’id on eelkõige mõeldud selleks, et ketas korvi visata. Putter on kõige täpsema lennuga ning tema lendu on kõige lihtsam kontrollida. See on laia servaga ning haarduvamast materjalist (et paremini kettidesse pidama jääda) kui teised kettad. Putter on kõige täpsema ja kontrollitavama lennuga ketas, aga selle viske pikkus jääb alla keskmaa- ja kaugmaaketastele.
Igal kettal on ka muid omadusi, mis on märgitud kettale nelja numbri abil. Esimene number tähendab lennu kiirust, teine number hõljuvust, kolmas pööret/stabiilsust viske alguses (miinusega kalle vasakule, 0 otse) ja neljas number iseloomustab hajuvust/stabiilsust viske lõpus (0 on stabiilne ja näiteks 4 tugev kalle paremale).
Dendropargi radade pikkused ja optimaalne visete arv rajal (PAR)
Nr 1 – 117 m, PAR 3
Nr 2 – 82 m, PAR 3
Nr 3 – 100 m, PAR 3
Nr 4 – 61 m, PAR 3
Nr 5 – 59 m, PAR 3
Nr 6 – 108 m, PAR 3
Nr 7 – 53 m, PAR 3
Nr 8 – 136 m, PAR 3
Nr 9 – 111 m, PAR 3
Nr 10 – 127 m, PAR 3
Nr 11 – 68 m, PAR 3
Nr 12 – 90 m, PAR 3
Nr 13 – 45 m, PAR 3
Nr 14 – 118 m, PAR 3
Nr 15 – 62 m, PAR 3
Nr 16 – 68 m, PAR 3
Nr 17 – 122 m, PAR 3
Nr 18 – 118 m, PAR 3
KOKKU: 1645 m, PAR 54
Kui kõik rajad discgolf’i pargis (18 korvi) on läbitud, loetakse üle mängijate skoorid, mis on mängu käigus märgitud skoorkaardile. Samale skoorikaardile märgitakse kõikide mängijate tulemused korvide kaupa. Mängu/võistluse võitja on mängija, kes on raja läbinud väikseima arvu visetega. Raja võrdse visete arvuga lõpetanud mängijad asuvad uuesti rajale ning mängijad alustavad esimeselt tiialalt. Kui esimesel rajal viskab mängija A näiteks 3 viset ja mängija B 4 viset, siis on mäng läbi ja võitjaks on mängija A. Kui esimese raja läbisid mõlemad mängijad näiteks 3 viskega, liigutakse edasi järgmisele tiialale. Mängitakse seni, kuni üks mängijatest suudab teist väiksema visete arvuga edestada.
Ketaste laenutuse tingimused
Laenutus Tartu laululava infolauas toimub vastavalt kehtivale hinnakirjale isikut tõendava dokumendi alusel. Koosmängiv seltskond võib laenutada ühe dokumendi alusel. Üks mängija vajab korraga kuni kolm ketast (kaugviske-, keskviske- ja lähiviskeketas). Terve raja läbimiseks kulub kuni 2 tundi. Laenutuse komplektis on tagastatav mängujuhend ja mängijate kasutusse jääv skoorikaart.
Laenaja tutvub discgolf’i mängureeglitega ja kohustub neid järgima, eriti mängu ohutust käsitlevat osa, ning kinnitab selle oma allkirjaga laenutuse lehel. Tagatisraha ei küsita, kuid ketta kaotamisel tasub laenaja ketta maksumuse. Discgolfi ketaste laenutuse hinnakirja leiad SIIT
Dendropargi radade kaart ja info