Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 22.04.2021 korraldusest
nr 146 lubatakse alates 03. maist 2021 spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui
on täidetud järgmised tingimused:
1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel võivad osaleda ainult spordialaliidu
võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased,
professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid
ning osalejate arv koos korraldajatega ei ole rohkem kui 100 inimest;
2. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,
kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi
põhjuseid arvestades võimalik;
3. siseruumides võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt
kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui
nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
4. siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
5. siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste
kohaselt;
6. välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu
võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased,
professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid
ei tohi osalejate arv koos korraldajatega olla rohkem kui 200 inimest;
7. välistingimustes on lubatud teised spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused üksnes juhul,
kui osalejate arv koos korraldajatega ei ole rohkem kui 150 isikut, kes on jaotatud kuni 10
isikulistesse rühmadesse ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega ja
ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00
kuni 06.00.
8. Sisetingimustes ega välistingimustes ei ole pealtvaatajad lubatud;
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 146 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.
Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning
osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise
juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala
eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.
Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks
Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:
1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga
võistkonnad;
b. professionaalsed sportlased;
c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
3. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab
spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on
meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee
olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi
sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata
sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või
kandidaadid.
4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise
liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide
arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
5. Siseruumides on individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja
rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult
professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on
näiteks koondise katsevõistlus.
6. Siseruumides ei tohi osalejate arv koos korraldajatega olla rohkem kui 100 inimest.
7. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad
ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja
liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
8. Välistingimustes on alates 03. maist lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste
korraldamine harrastajatele kui osaleb kuni 150 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem
kui 10-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab
olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad
perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Võistluste ega
ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle 150 inimese ning inimesed võivad omavahel
seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
9. Välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu
võistlussüsteemis osalevad meistriliiga ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning
Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid võib osalejate arv koos
korraldajatega olla kuni 200 inimest;
10. Siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist
vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei
ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine,
suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit.
Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet.
Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse
korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad,
treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma
maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline
paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde
ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm
kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende
taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Kui päeva jooksul toimub samal välisspordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-
minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja
desinfitseerimistöödeks.
14. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse
edasikandumist.
15. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine
keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik
või isikud ära saata.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile
kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite
olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid
piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega
jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii
registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite
kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh
välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise,
respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte
desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta.
Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
22. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa,
Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne
isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Argo Tali (argo.tali@politsei.ee). Edastada
tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid
(telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt,
lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.
Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist,
mille leiab siit.
Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku
tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2
või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille
eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada
viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi.
Soovitused leiab siit.
Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks
ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku
tõkestamisele kaasa.
Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.