COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse korraldajatele alates 26.augustist

COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse korraldajatele alates 26. augustist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021 korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on alates 26. augustist 2021 sportimine, treenimine,
noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste (edaspidi ka
tegevus) lubatud ainult kontrollitud tegevusena (välja arvatud erivajadustega isikute tegevused ja riigi
sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevused).
Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise
juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala
eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
Korralduse nr 305 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020.a korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud” on alates 26. augustist 2021. aastast kehtetu.

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

1. tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku
ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta.
2. tegevuses võib isik osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a. ta on alla 18-aastane (see tähendab ei ole veel 18-aastaseks saanud);
b. ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema testimine tervislikku seisundit arvestades
mõistlik;
c. ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud
isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;
d. ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud
ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud
isik on need nõuded täitnud;
e. ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde
tegemisega seotud isik;
f. ta esitab tõendi SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne
ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel:
i. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test
(edaspidi ka kiirtest) peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses
osalemist;
ii. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab
olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.

g. ta on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures
enesetestimiseks mõeldud kiirtesti, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab
olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

3. tegevuse eest vastutav isik võib korraldada kiirtesti tegemise tegevuse asukohas Terviseameti
juhiste kohaselt. Tegevuses osalemiseks peab nimetatud testi tulemus olema negatiivne.
Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised (juhised asutustele ja
ettevõtetele). Kiirtesti tegemise kulu katab inimene, kes soovib osaleda tegevuses, välja arvatud
juhul, kui tegevuse korraldaja vabatahtlikult pakub testimise võimalust ja selle kulu katmist.
4. tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima eelpool
nimetatud tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist
enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik
kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Tõendi võltsimine või võltsitud
tõendi kasutamine on karistatav. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid
säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks vastava nõusoleku.
5. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase
korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiobjekti omanik). Tegevuse eest vastutav
isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või
kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud
sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest
vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks
loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja
lepivad spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute
nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames.
6. avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Hajutatuse tagamine
tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning
vahetus kontaktis. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui
nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud
määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles
võib viibida määratlemata isikute ring.
7. siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete
täitmine Terviseameti juhiste kohaselt
8. riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele ei rakendata eelnevat nakkusohutuse
kontrollimise kohustust sportimise, treenimise, täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisel.
9. samuti ei laiene COVID-19 tõendite kontrollimise kohustus erivajadusega inimeste
tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema
tervislikust seisundist tulenevalt testimine mõistlik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega,
mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt oma nakkusohutust tõendama. Kuid
olukorras, kus vaktsineerimine ei ole nt inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik ning
testimist ei ole ohutu inimese erivajadusest tulenevalt läbi viia, on võimalik erandit rakendada.
10. meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha
kohta.
11. piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud
määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega ning spordiobjekti haldaja ei ole
kehtestanud kontrollimise nõuet. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi,
sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.
12. Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmisid juuliks üle Euroopa Liidu ühtsetele
standarditele vastavalt kolm COVID tõendit: EL-i digitaalne immuniseerimise tõend, EL-i
digitaalne negatiivse PCR testi tõend ja digitaalne COVID-19 läbipõdemise tõend. Tõenditel olev
QR-kood on loetav vastava rakendusega.
13. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib
tegevuses osalemiseks ja toitlustusasutuses viibimiseks esitada teisi digisertifikaadiga
samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend),
millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust, läbipõdemist või negatiivset testi tulemust.
Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid
rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad, ning eelistada tuleks riigi poolt loodud
kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit:
https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid
14. maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini
Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria
puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul
14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul
14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19
vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta.
Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul
käesolevas punktis sätestatud aegadest
15. COVID-19 vaktsineeritust, läbipõdemist, PCR või antigeeni kiirtesti tulemust tuleb kontrollida
kõikidel isikutel, kes tegevuses osalevad ning kellele kehtib nakkusohutuse tõendamise nõue.
See tähendab, et kui tuleb 10-liikmeline seltskond, siis peab kontrollima kõigi 10 isiku
nakkusohutust. Kui isik ei tõenda oma nakkusohutust, puudub tal õigus tegevuses osaleda.
16. enne tegevuses osalemist ei pea nakkusohutust tõendama alla 18-aastane isik. See tähendab,
et ta ei pea esitama tõendit negatiivse COVID-19 testi kohta, samuti ei nõuta talt tõendit
vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui vaktsineeritusega hõlmatus alla 18-
aastaste seas suureneb ning noortel on ajaliselt olnud võimalus ka teise vaktsiinidoosi
saamiseks, vaadatakse kehtestatav vanusepiir üle ning vajaduse korral seda korrigeeritakse.
17. töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud
riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd
korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka
füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja.
18. 6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse
jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide
puhul, on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe
kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui
üritus või tegevus või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti
tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul
viisil tuvastatav.
19. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline
paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja
desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide
regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast
tegevus vm kogunemise toimumist.
20. regulatsiooni ei rakendata üritustele, mis on hajutatud erinevate asukohtade vahel, näiteks
linnaruumis toimuvatele üritustele, nt Vanalinna päevad ehk üritused, kus inimesed liiguvad
ühest tegevuskohast teise.
21. kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga tegevusega, siis osalejate
arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis nakkusohutuse kontrollimise kohustust. See kehtib
näiteks selliste tegevuste korraldamise kohta, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu
asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha
ja osalejatega üritust või tegevust.
22. Kui üritus või tegevus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub
määratlemata territooriumil ehk piiramata alal (nt linnatänavatel, looduses, metsas või rannal
või üle Eesti), siis piiranguid piiritlemata alal toimuvale tegevusele ei kohaldata. Samas, kui
ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas
ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu
sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse COVID-19 tõendite kontrollimise nõuet.
23. kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub, ja see ei eristu muust tavapärasest
ühiskondlikust ruumist, siis tõendite nõuet ei rakendata. Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka
välistingimustes spordivõistluste ja -ürituste juures, kus on kasutatud välistingimustes piiramata
ala erisust. Kuid piiratud alaks tuleb lugeda nt stardikoridori, enne stardikoridori sisenemist
toimuv võistlejate kontroll, numbrite väljastamine jm. See tähendab, et isegi kui võistlus ise
toimub piiramata alal – metsas või linnatänavatel, siis enne starti tuleb korraldajatel eelnev
nakkusohutuse kontrollimine tagada.
24. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on
võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud
välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või
vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu
hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku
isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev,
immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed
jm.
25. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on
Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis
ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit,
saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta,
millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt
läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus, testimise läbimise korral analüüsi
metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed).
26. COVID-19 testi, sealhulgas antigeeni kiirtesti tegemine võib osalejale tähendada üritusel
osalemise või teenuse kasutamise hinnatõusu antigeeni kiirtesti tegemise kulu võrra. Arvestades
rahvatervise huve ja üritusel osalemise või teenuse kasutamise riski maandamist, on selline
lisakulu põhjendatud.
27. praegu on Euroopa turul saada professionaalseks kasutamiseks mõeldud COVID-19 antigeeni
kiirtestid. See tähendab, et need testid on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötaja poolt või
tervishoiutöötaja juhendamise all. Tervishoiutöötaja väljastab isikule ka tõendi testi tulemusega,
mida isik saab tegevuse korraldajale näidata. Kui tegevuse korraldaja soovib korraldada enne
tegevuse algust kiirtesti tegemist tervishoiutöötajateta, siis tuleb sel juhul järgida Terviseameti
juhiseid ning sel juhul kehtib kiirtest ainult konkreetse tegevuse raames, mitte 48 tundi nagu
tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtest.
28. apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja
Terviseameti juhisena või täiendatakse Terviseameti juhiseid enesetestimise kohta.
29. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama selle, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks
olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
30. kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18-
aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud).
31. spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see
aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
32. tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad,
treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
33. välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse
edasikandumist.
34. haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes
keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik
või isikud ära saata.
35. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja,
siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
36. tegevuse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse
isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
37. tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
38. tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.

Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa,
Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva
enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku
ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg
(kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik
saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad
saata tööpäeva raames

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning
osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

 Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi.
Soovitused leiab siit.
 Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
 Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks
ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.
Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku
tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2
või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille
eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada
viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.