Tippsportlaste treeningute korraldamine siseruumides 5. maist COVID-19 perioodil

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti
Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19
pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
Vabariigi Valitsuse 5. mai korraldusega nr 143 lubatakse alates 5. maist 2020 siseruumides treenimine
Kultuuriministeeriumi nõusolekul sportlastele, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute koondise kandidaadid,
kui on täidetud minimaalsed nõuded treeningute korraldamiseks. Täpsem info on antud järgnevasjuhises.
Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka
saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb
puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Tippsportlase treeningtegevuse (edaspidi tegevus) korraldamise siseruumides kooskõlastab spordialaliit

Kultuuriministeeriumiga. Selleks spordialaliit:

1. koostab nimekirja sportlastest, nende treeneritest ja taustajõududest, kellele soovitakse
siseruumides treenimine tagada;
2. valib koos sportlaste, nende treenerite ja spordiklubidega välja maksimaalselt kaks spordiobjekti
Eestis, kus siseruumides treenida;
3. lepib spordiobjekti omaniku või valdajaga kokku spordiobjekti kasutamise tingimused, et oleks
tagatud allpool esitatud nõuete täitmine;
4. esitab sportlaste (alla 18-aastaste sportlaste puhul ka lapsevanema nõusoleku), nende treenerite
ja taustajõudude nimekirja koos spordiobjekti omaniku nõusolekuga Kultuuriministeeriumile ja
Eesti Olümpiakomiteele heaks kiitmiseks.

Minimaalsed nõuded tippsportlaste treeningute korraldamiseks


Tippsportlase all mõeldakse sportlast, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute rahvuskoondise kandidaat.
 Kui täiskasvanute koondise kandidaat on alaealine, on tema tegevuses osalemine lubatud üksnes
lapsevanema kirjalikul loal.
 Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, sh treener, abipersonal jt ning soovituslik on järgida 2 + 2
reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Võistkonnaaladel võib grupi suurus
olla rahvusvaheliste reeglite järgi suurem kui 10 inimest.
 Siseruumides peab tegevuse käigus olema ruumi suurus vähemalt 10 m2

inimese kohta.

 Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul (nt lõikude jooksmine) on
inimestevaheline soovituslik distants 20 meetrit.
 Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil ja siseruumides korraldada tegevused ja
liikumine nii, et rühmade omavahelist kokkupuutumist maksimaalselt vältida. Tuleb jälgida, et
lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
 Tegevusi tuleb korraldada viisil, mis aitab lähikontakte vältida.
 Isikukaitsevahendid peavad olema kättesaadavad. Sportlased kasutavad neid vajaduse korral eelkõige
treeninguvälisel ajal, treenerid ja abipersonal vajaduse korral ka treeningu ajal.
 Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja nende pideva kasutamise ühiskasutatavatel
treeningvahenditel tagab tegevuse korraldaja või rajatise haldaja.
 Ühiseid riietus- ja pesuruume kasutatakse Terviseameti soovituste järgi piiratult (v.a tualettruumid).
Täpsemat teavet leiab siit.

2

 Praktilise tegevuse käigus kasutatakse võimaluse korral isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele
isikule või grupile kasutada andmisel tuleb need enne desinfitseerida.
 Ruumides peab olema tagatud ventilatsioon üldiste tingimuste järgi.
 Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
 Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada piisknakkuse võimalikku
edasikandumist.
 Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks tegevuste järel
territooriumile.
 Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige
vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste
isikutega oleks minimaalne.
 Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on
õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata territooriumilt.
 Ka kõige tagasihoidlikumate haigusnähtude ilmnemisel ja/või olulise väsimuse puhul tuleb püsida
kodus ja jälgida 2–3 päeva enda tervist (mõõta kehatemperatuuri) ning vajaduse korral konsulteerida
perearstiga (kui seisund püsib, või halveneb).
 Tegevuse korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta lasub vastutus ürituse
korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse
§ 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada
liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, suurus on hädaolukorra seaduse
§ 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

 Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine
Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
 Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele
nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
 Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks
ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
 Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) tuleb hoiustada teistest jäätmetest
eraldi ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.
Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku
tõkestamisele kaasa.
Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni